Junckeri kava kohaselt investeeritakse Eestisse 803 miljonit eurot
2014. aasta novembris löödi käima niinimetatud Junckeri kava ehk Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (ehk EIP) grupi investeerimisplaan, millega sooviti lähiaastate jooksul suunata Euroopa majandusse 315 miljardi euro ulatuses investeeringuid.
Selle mastaapse plaani peamine eesmärk oli elavdada jälle Euroopa majandust, seda eriti riikides, mis said majanduskriisi käigus kõige valusamini lüüa, nagu Küpros, Kreeka, Portugal, Hispaania ja teised.
Plaanis on sama olulised ka Ida-Euroopa riigid, nende hulgas Eesti.
Kavas rakendatavad rahalised vahendid on koondatud fondi alla nimega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI). Kuna eelnevatel perioodidel on kava väga edukalt täidetud, otsustati plaani pikendada 2020. aastani ja sellega ühtlasi suurendati ka mahtu 500 miljardi euro võtta.
Junckeri kava on seega jätkumas veelgi mastaapsemalt. Alanud projekti laiendus hakkab kandma nime InvestEU, mille all viidatakse just nimelt sellele samale Junckeri kavale.
Milline on finantsplaani reaalne mõju Euroopale?
Tegemist on kahtlemata ühe kõige laiahaardelisema investeeringualgatusega kogu Euroopas, mis on mõistagi ka toonud kaasa omajagu skeptitsismi.
2018. aasta juuniks sai aga investeerimiseesmärk täidetud. Tänaseks on heaks kiidetud ligi 900 tehingut ning 2020. aastaks oodatakse enama kui 1,4 miljoni töökoha loomist ja kogu ELi SKP suurenemist lausa 1,3% võrra.
Junckeri teadaande kohaselt on investeeringute juures eriti omapärane erasektori osalus: kaks kolmandikku investeeringutest pärinevad just erasektorist. Niiviisi on olnud võimalik rahastada suurprojekte ilma, et investeeringud tooksid eelarvesse täiendavaid auke.
Euroopa suurejooneline finantsplaan on löönud hoo sisse tuhandetele väikeettevõtetele, mis omakorda muudab nii kogu turu olukorda kui ka loob tuhandeid töökohti üle kogu Euroopa.
Eesti on üks suurimaid kasusaajaid
Kuna plaan võtab fookusesse ka mitmed Ida-Euroopa riigid, on EFSI otseselt mõjutanud Eestit. Eesti on nimelt plaanis suuruselt teine kasusaaja, saades investeeringutena 803 miljonit eurot. Eesti SKP on 30-40 miljoni dollari ringis, seega moodustab niivõrd suur investeering väikeses baltiriigis märkimisväärse osa.
Mis puudutab investeeringute realiseerumist, siis toob Junckeri plaan eestlaste jaoks otseseid muudatusi. Kavandatavate projektide seas on näiteks Tallinna lennujaama laiendamine ja uuendamine, mis peaks tooma kaasa märkimisväärse panuse turismivaldkonda, samuti on plaan laiendada Muhu Leiba, mis on paljudele eestlastele tuntud väikeettevõte.
Selliste plaanidega tõestab Junckeri plaan, et kavas olevad projektid toetavad iga inimese igapäevaelu ning on mõeldud selleks, et kohalikku elu edendada ja toetada väikeettevõtteid, kellel poleks võib-olla olnud vajalikke rahalisi vahendeid kuskilt võtta.
803 miljoni euro suuruse investeeringuga on Junckeri kava üks kõige suurejoonelisemaid EL-i toetusprojekte, millest lõikab Eesti suuresti kasu. Kogu kava peaks saama täidetud 2020. aastaks, tänaseks päevaks on juba Eesti riik saanud plaanist märkimisväärselt rahalisi vahendeid, et viia plaanitud projektid ellu.