Hasartmängude mõju EL-i majandusele

Euroopa paindlik seadusandlus on sillutanud tee hasartmängude edule. Spordipanustamise ja hasartmängude sektor on Euroopas niivõrd kaalukas, et moodustab lausa poole maailmaturust ning selles edus võib suuresti peamiseks põhjuseks pidada seadusandlust. On raske leida inimest, kes poleks kuulnud kasiinodest – just niivõrd tihedalt on hasartmängumaailm põimitud meie igapäevaellu.

Milline on aga selle valdkonna reaalne mõju EL-i majandusele, kui vaadelda majandusnäitajaid? 2015. aasta statistika kohaselt teeniti hasartmänguvaldkonnas üle 34 miljardi euro üle kogu maailma ja sellest lausa märkimisväärne 47.6% tekkis Euroopa turul.

Lisaks paindlikule seadusandlusele, milletaolise loomisega on Ameerika ja Hiina turul raskuseid, peetakse edu põhjuseks eelkõige Euroopa mängutootjate paindlikkust ja head infrastruktuuride ning interneti levikut.

Online hasartmängud kasvavad EL-is aina suuremaks

Mainitud 47.6% hulgas on tegelikult enam kui kolmveerand teenistusest pärit füüsilistest kasiinodest.

Sellest hoolimata on aga ka online hasartmängud ja spordipanustamine tõusutrendil. 2020. aastaks arvatakse näiteks, et üldine mängukäive internetikasiinodes võib ületada 24 miljardi euro piiri.

Üheskoos internetimängude käibe kasvuga peetakse ka tõenäoliseks, et 2020. aastaks jõuavad füüsilised kasiinod käibenumbritega üle 84 miljardi euro.

Võttes arvesse summade suurust, ei saa eitada, et hasartmängude mõju Euroopa Liidu majanduses on ääretult suur. Malta ja Gibraltar on eriti tuntud hasartmänguturu poolest, olles koduks mitmetele Euroopa suurematele mängukorraldajatele. Gibraltar on hoolimata oma väikesest suurusest muutunud kasiinomaailma kuumaks kohaks, paari aasta eest nähti ka lausa 9% suurust SKP kasvu. Suur osa selles kasvus on just nimelt hasartmängudel.

 

Hasartmänguvaldkonna majanduslik mõju on tuntav mitmel tasandil

Hasartmängude otsene mõju on tuntav kahel viisil: maksude ja spordivaldkonna toetamise kaudu.

Kõik Euroopas tegutsevad kasiinomängude tootjad või mängukorraldajad peavad maksma oma kohalikule riigile makse, mis suunatakse riigikassas erinevate valdkondade rahastamiseks. Eestis rahastatakse hasartmängumaksu abil näiteks toetuseid, mida jagatakse spordi-, kultuuri-, teadus- pere-, meditsiini- ja paljudele muude projektide tarbeks. Lausa 31.8% laekunud hasartmängumaksust läheb haridus- ja lasteprojektide toetamiseks, mis on otseselt seotud Eesti haridusvaldkonna kasvamisega.

Eesti üks suurimaid mängukorraldajaid Olympic Casino tasus näiteks 2018. aasta teisel kvartalil riiklikke makse mitme miljoni euro eest.

Sarnane süsteem on paigas ka mitmetes teistes Euroopa riikides, kus mängukorraldajad peavad tasuma kohalikke või erimakse, mille eest rahastatakse olulisi valdkondi. Ilma hasartmängumaksude laekumisteta tuleks summad leida kuskilt mujalt ning pole liialdus öelda, et see tekitaks suure puudujäägi Euroopa rahalistes vahendites.

Samamoodi on hasartmängud vastutavad spordivaldkonna arengu eest. Eesti näitel on kasiinodel kombeks toetada erinevaid sporditiime, võimaldades neil osta uut varustust, käia spordivõistlustel ja arendada edasi oma tiimi. Kuna spordipanustamine moodustab Euroopa kasiinodes suure osa ja on ühtlasi üks kõige populaarsemaid hasartmänguvaldkondi kogu EL-is, on spordi toetamine esikohal pea igas Euroopa riigis.

Kõike seda arvesse võttes on hasartmängude mõju Euroopa majanduses mitte üksnes tuntav puhtalt majandusnäitajate baasil, vaid ka igapäevases elus. Tänu paindlikule seadusandlusele ja hästi välja töötatud infrastruktuurile on võimalik kasiinodel Euroopas õitseda ning kasvada. Kasiinod hoiavad majanduses suurt rolli ja võib julgusega öelda, et see roll ei kaota oma tähtsust nii pea.